Results
| Date | R | Kodus vs Võõrsil | - |
|---|---|---|---|
| 09/16 19:00 | 1 |
Itaalia vs Poola
|
0-3 |
| 09/16 15:30 | 50 |
Prantsusmaa vs Sloveenia
|
2-3 |
| 09/14 19:15 | 2 |
Itaalia vs Prantsusmaa
|
3-0 |
| 09/14 16:00 | 2 |
Poola vs Sloveenia
|
3-1 |
| 09/12 19:00 | 3 |
[1] Itaalia vs Madalmaad
[2] 
|
3-2 |
| 09/12 16:00 | 3 |
[1] Poola vs Serbia
[2] |
3-1 |
| 09/11 18:00 | 3 |
[1] Prantsusmaa vs Rumeenia
[3] 
|
3-0 |
| 09/11 14:30 | 3 |
[1] Sloveenia vs Ukraina
[3] 
|
3-1 |
| 09/10 19:00 | 4 |
[1] Poola vs Belgia
[4] 
|
3-1 |
| 09/10 16:00 | 4 |
[2] Serbia vs Tšehhi
[3] 
|
3-0 |
| 09/09 19:00 | 4 |
[2] Madalmaad vs Saksamaa
[3] 
|
3-2 |
| 09/09 17:30 | 4 |
[2] Portugal vs Ukraina
[3]
|
0-3 |
Türgi
Soome
Eesti
Hispaania
Bulgaaria
Kreeka
Slovakkia
Põhja-Makedoonia
Horvaatia
Montenegro
Valgevene
Venemaa
Läti
Austria
Taani
Rootsi
Moldova
Šveits
Iisrael
Ungari
Norra
Wikipedia - Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis
Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis on ametlik võistlus meeste võrkpalli rahvuskoondistele Euroopas, mida korraldab Euroopa Võrkpalliliit (CEV).
Esimest korda peeti võistlus 1948. aastal Itaalias. Võistluste intervall on olnud erinev, kuid alates 1975. aastast on need toimunud iga kahe aasta tagant. 2023. aastal vaatas FIVB suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas Euroopa meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu jäi kahe võistluse vahele kolm aastat.
Algusaastatel oli osalevate koondiste arv erinev, jäädes vahemikku 6–22. 1975–2005 osales finaalturniiril 12 meeskonda (v.a 1999. aastal, kui osales 8 meeskonda). 2007. aastaks suurendati finaalturniirile pääsejate arvu kuueteistkümnele ning alates 2019. aastast on finaalturniirile pääsenud 24 meeskonda.
2023. aastal tuli Euroopa meistriks teistkordselt Poola, kes võitis finaalis 3:0 Itaaliat. Turniiri väärtuslikuimaks mängijaks (MVP) valiti Poola nurgaründaja Wilfredo León Venero.